Kas teate, et ma polnud enne detsembrit kunagi varem Eesti-sisesel hotellipuhkusel käinud? Korra oleme Härraga Estonia Resort Hotel & Spa spaa osa külastanud, kuid seegi jääb mitme aasta tagusesse aega. Eelmine kuu sai siis uks lahti tehtud Eesti-sisesele turismindusele, kui me Härraga külastasime Viimsis asuvat Lavendel Spa Hotel'li. Aga alustame eelkõige algusest.

Härra pidi tulema Tallinnasse nädalaks ajaks koolitusele ning kuna me oleme nagu sukk ja saabas ning raske on üksteisest lahus olla, siis tegi Härra ettepaneku veeta need 5 päeva Tallinnas koos. Win mulle ja win temale - töö miksitud puhkusega. Minu kindlaks sooviks oli peatuda hotellis. Kui puhkus, siis ikka korralik. Sel hetkel oli Cherrys ka ülihea pakkumine: majutus ja saunamõnud kahele Viimsi hubases Lavendel Spa Hotellis. Hotell tundus viisakas, hotelliveebis ja booking.com'is olid selle kohta väga head reitingud. Pakkumine oli täpselt meile: vaja oli hotellis viibida 4 ööd ning selleks piisas kenasti 2 voucherist. Broneerimine sujus ladusalt ning üle jäigi ainult oodata päeva, mil me end pealinna poole teele asutame.

Unistuste kampsun

Kahju, et hotellidesse toimub check-in nii hilja. Me pidime Härraga juba kella 9'ks linnas olema. Tema läks koolitusele ning mina .. mina siis lebotasin ja ootasin .. Ülemistes :D. Lõpuks ka kesklinnas :P. Kõik, kes Tallinnas või Pärnus elavad, on kindlasti näinud H&M reklaami Katy Perry'ga, kus tal see üliarmas valge jõululik kampsun seljas on. Ma olin nädal aega varem Tallinnas käinud ja seda kampsunit proovinud, kuid ei raatsinud kuidagi 20 € välja käia selle eest. Nüüd oli seesamune kampsun mul hinges kõvasti kripeldanud ja ennast sügavale soovideväljadele puurinud, et otsustasin, et aitab naljast. Aga teate hoopis nalja?! Ülemiste H&M'is ei olnud enam ühtki kampsunit peale kahe L suuruses kampsiku! Väike paanika .. kas ma nüüd ei saagi enam seda?!? Võtsin sihiks Postimaja H&M'i. Sõitsin mõnusa uue trammiga kesklinna (autoga pole mõtet kesklinna väisata). Oeh, miks kõik trammid ei võiks uued olla :D. Ja lõpuks ma leidsin ta .. oma suuruses valge kampsiku. Igatpidi perfektne - kõrge kaelus, pikem versioon, pehme, normaalsed varrukad. Perfecto!

Mida teenindust!?

Härral oli täpselt lõunapaus ka tulemas ning otsustasime toidujahile minna. Valituks osutus Vanallinna äärealadel paiknev Al Bastione. Polnud elu sees varem kuulnud, kuid menüü kutsus sisse küll. Pizza oli hea. Väga teistsuguse maitsega kui muidu harjunud. Üks kelneritest oli eestlane ning teisega pidi inglise keelt purssima. Muidu oleme inglise keeles väga kompetentsed, kuid kui rääkida vaja, siis mängib aju meile lihtsalt vingerpussi ning ükski sõna ei taha meelde tulla :D. No comoon!!

Kast tarvikutele oli väga lahe!

Toidu poolest soovitaks kohta külastada küll, kuid teenindus jättis kuidagi lohaka mulje. Kuidagi möödaminnes suheldi, toit pandi liiga kiiresti lauale (kuuma kartuli mäng?) ning kui maksta soovisime, siis ei küsitud midagi ning toodi ainult tsekk lauale. Meie aga soovisime kaardiga maksta ning pidime uuesti teenindajat "küttima". Vut.

Lavendel Spa

Ärge jummala eest kella 17 paiku Ülemiste-kesklinn trassil liigelge. Täiesti võimatu oli edasi liikuda või üldse Ülemiste juurest Tartu maanteele saada. Hotelli jõudsime pärast 50 minutit ummikutes istumist. Ikkagi tipptund ja sihtpunktiks oli Viimsi. Hotelliveebis oli mitmed kirjutanud, et Lavendel Spa on raskesti leitav. Meie arust oli hotell väga kergesti leitav. Sildid olid nii ees kui ka kõrval. Lisaks asub hotellis ka Talleke ja Pullike restoran, mille silt oli samuti hästi selgelt kaugele näha.


Check-in toimus valutult ning peagi olimegi oma ilusas toakeses! Olin tube juba varasemalt hotelli kodulehelt piilunud ning mulle oli täpselt see stiil ja tuba silma jäänud, mille me saime. Win :D! Toas oli üüratult kõrge jenkkivoodi, üks tugitool, kaks öökappi, üks lauake ning riidekapp. Pesemisruumis oli dušš ning põrandaküte ning tegemist oli tavalise lihtsakoelise hubase plaaditud vannitoaga.


Igatpidi armas tuba ning mul tekkis kohati tunne, et kui ma selle tapeedi kuskilt leiaks, siis lajataks selle ka oma magamistoa seinale :). Ja see voodi!!! Täpselt parajalt pehme ning linad olid supermegamõnusad. Oleksin tahtnud ennast nende vahele ära peita! Ning loomulikult voodi koju vedada :D.

Something for heavy metal maniacs

Öeldakse ju, et kui midagi plaanida, siis juhtub samal ajal korraga palju. Õnneks meie olime õiges linnas ning Judas Priest'i piletid olid taskus :). Seega me ei jõudnud veel hotelli õieti nautima hakatagi, kui pidi juba kiiresti riided vahetama ning Tallinna teise otsa, Saku Suurhalli, kiirustama. Jälle minu esimene! Seekord siis esimene välisartisti kontsert, mida Suurhallis olen kaemas käinud. Süsteem oli hea: seisukohtade piletite omanikud lasti alt sisse ning sektorites istujad ülevalt peaustest. Alguses tundus, et rahvast on vähe, kuid lõpuks sai saali täituvusega isegi rahule jääda!


Bänd oli ikka samal heal tasemel ning Härra muigas, et Halford esines paremini, kui tavaliselt :P. Pärast mitmeid lugusid tuhises ka klassikaks saanud mootorratas lavale. Tunne oli võimas, et sellist legendi saab ka oma silmaga laval kaeda. Kahjuks olin mitu eelnevat ööd väga vähe magada saanud ning pean häbelikult tunnistama, et silm vajus vägisi paaril korral kinni. Kujutage ette, keset heavy metal üritust jään magama! Õnneks kohvi ja kook aitasid kõvasti kaasa, et luugid lahti püsiks :).

Kaks pimedat saunas

Hotelli spaasse ehk Lavendli keeli sauna- ja lõõgastuskeskusesse jõudsime teisel ja kõigil järgnevatel õhtutel. Alguses ei osanudki sinna hotelli külalisena minna. Mida selga panna, kas võtta toas olevad rätikud kaasa, kas osta sussid/plätud juurde jne. Lõpuks võtsime ennast kokku ning suundusime alla 0-korrusele. Ega spaasse minnes eriliselt midagi tegema ei peagi. Tuleb võtta ennast kaasa, toast võib rätiku võtta, ujumisriided/bikiinid selga, enne veel ennast dušši all üle loputada ning tadaa.

Pilt pärineb hotelli kodulehelt. Põhimõtteliselt on kõik sama, kuid pareml olevad lebotamiskohad on hetkel natukene teistsugused.

Lavendel Spa sulistamisala ei ole eriti suur, kuid see-eest on armas. Valikus on keskmise temperatuuriga bassein, millesse headel aegadel vuliseb laest kosk ning tehislikult on tekitatud ka vool (mida mina nägin ainult esimesel korral). 41°C jaapani vann tundus meeletult soe ning sinna sai ainult natukeseks ajaks sisse sulpsatatud. Mullivann tundus algul üpris jahedana, kuid kui mullieffekt sai ka sisse lülitatud, siis oli täitsa normaalne. Lisaks olid veel 4 erinevat saunavarianti: soome saun (milles ise leilitada ei saa ning alguses sisse astudes tundub ikka väga jahedana), soolasaun (üks mu lemmikuid), aroomisaun (vot see oli alles aurune) ning eestimaine Võromaalt pärit suitsusaun (milles sai leili nii palju kütta, kui süda lustis ning vihelda). Ma kõndisin paar korda Härrast lihtsalt mööda, sest ei julgenud mingi mehe juurde nina alla vaatama minna, et kas tegu on ikka minu Härraga. No mis teha, kui nii pime ikka olen ja prillidega sauna ei lähe ju. Meie õnneks oli alates poole üheksast õhtul spaas väga vähe kliente ning igal pool sai peaagu uhkes üksinduses mõnuleda :). Viimasel õhtul olimegi päris ihuüksi :P.

Kõhutäide Lavendli moodi

Nagu öeldud, siis asub hotellis ka toitlustuskoht. Hommikul pakutakse seal külastajatele buffet-hommikusööki, lõuna ajal on see kohvik/bistroo Lavendel Cafe ning õhtul saab kohast a´la carte menüü restoran Talleke ja Pullike.

Pilt on võetud hotelli kodulehelt.

Hommikusöök on üpris rikkalik. Valikus on sooja toidu poolt munaputru, tavalist putru, kartuleid ning praetud peekonit. Külmaletist sai valida sinki võileiva peale, tomatit, kurki, kodujuustu, kartulisalatit, esimesel päeval ka singirulle jne. Magusa poole pealt olid esimesed 2 hommikut väga rikkalikud - kaks erinevat rullbiskviiti, kirju koera tüüpi kook, siis veel mingi plaadikook, kuid järgnevatel kahel pakuti ainult ühte tüüpi plaadikooki. Lisaks veel mitu erinevat tüüpi saiakest ja puuviljad + kohvi (piimakohv, latte, capuccino) ning mahla.

Talleke ja Pullikese kõhutäide. Vabandust kvaliteedi pärast ;)!

Ühe korra käisime ka Tallekeses ja Pullikeses. Selle menüü võttis küll silme eest kirjuks. Minu jaoks liiga suur valik :P. Härra valis endale hiiglaslikud pelmeenid nimega Mantõ ning kõrvale Tarhuni (ikks selle õige). Mina valisin lõpuks sashlõkk-karree Iberico ning Barbarissi limonaadi, kuid kahjuks oli viimane otsas. Asemele sai valitud (räigelt ülehinnatud) Imperiali kali. Pearoog oli päris hea (parem kui BabyBackis), kuid mingit meeletut maitseealmust ei tekitanud. See-eest tekitasid ülisuure maitseelamuse coperta saiad koos maitsevõiga. Otse ahjust tulnud ülipehmed ülimaitsvad saiad. Ma läheksin ainult nende pärast sinna uuesti :D.

Parim sai, mida eales saanud olen! Talleke ja pullikese coperta sai.

Sushiiiiii

Nädala keskel avasin ka Chilli lehe ning avatasin hea sushipakkumise otse hotelli vahetus läheduses. Tegelikult oleksin soovinud ühe teise voucheripakkumisega kesklinna maiustama minna, kuid nad nõudsid laua broneerimist 24 h ette ning telefonitsi suheldes ka midagi paremat ei kuulnud. See pakkumine jäi seega ära. Valituks osutus My Sushi 24-osalise sushikomplekti pakkumine, mis sisaldas 3 eri liiki makit: musta riisiga Black Jakoshi Maki, kreemjuusutga Kamisama Maki ja kalmaariga Murakami.


Meie lemmikuks osutus Murakami, peaaegu sama hea oli Kamisama maki, kuid Black Jakoshi maki ei tahtnud kuidagi alla minna ning pool sellest jäi järgi. Lõppkokkuvõttes on meile senimaani Tartu sushikohad rohkem meeltmööda olnud kui Viimsi My Sushi. Mõnus oli see, et tellimuse sai sisse anda kodulehel asuva tellimisvormi kaudu ning seal olid valikus ka ajad, mil võis toidule järgi minna.


Sushile juurde mekkisime Uus Meremaa valget veini, mis spetsiaalselt sushide ja üldse kalatoitude kõrvale sobib. Üpris hapukas, kuid sushi kõrvale sobis väga hästi.

Pikk päev

Paar päeva veetsin niisama puhates hotellis selles ülimõnusas jenkkivoodis koos nende ülipehmete linadega. Vahepeal väisasin ka Viimsi keskust ning avastasin Selverist suure rändrahnu. Vot see oli tore vaatepilt ja austusavaldus loodusele. Eelviimasel päeval otsustasin siiski, et võiks ka päälinna jalutama minna. Tegin endale isegi lokid, et päris ludupea ei oleks.

Väljas oli nii niiske, et mu lokid kadusid kiiremini kui ma need tegin :). Kasutasin päris ohtralt lakki ja peitsin neid mütsi ning salli alla, kuid ei midagi.

Kadrioru park.

Kadrioru park.

Plaan oli üüratu: Lasnamäel avati uus Maxima XXX, milles asuv Euroapteek tegi hea pakkumise vitamiinipakkidele (2=1), soovisin esmakordselt Kadrioru pargis jalutada ning tükk aega olin soovinud ka legendaarset Paavli kaltsukat külastada + jõuluhõngulist vanalinna. Viimasesse kahjuks ei jõudnud, sest päikeseloojanguga koos hakkas vihma sadama ning siis kadus kogu see võlu ära. Olgu mainitud, et Paavlist ei leidnud ma midagi. Liiga palju riideid ning suhteliselt kõrgete hindadega. Maxima XXX oli Maxima külastajate jaoks paras närvivapustus - toidupoe järjekorrad ulatusid vastasseina, kuigi kõik kassad töötasid ning tööle olid võetud isegi toidukoti pakendajad. Minu õnneks oli Euroapteegis suht lühikesed järjekorrad :).

Kuulus Vapiano

Päev lõppes meile Härraga Vapiano külastamisega. Härra soovis sinna juba tükk aega minna ning nüüd oli võimalus. Vot see oli alles teistsugune kogemus. Alguses anti kohe mingid plastikkaardid, mida pidime siis kasutama, kui toitu/jooki tellisime ning pärast enne lahkumist pidime selle uuesti tagasi andma ning alles siis maksime. Hea kiire teenindus - ei pea kellegi taga ootama, et kuna tsekk tuuakse ja kuna lõpuks maksta saab.

Vasemal pildil on näha neid plastikkaarte ning vibreerivat riistapuud.

Oliivipuu!

Ise pidi ennast sobitama kas siis salati/pasta või pizza järjekorda, mida sai tellida otse kokkade käest. Kuna toiduga läks natukene aega, siis anti kaasa vibreeriv riistapuu, mis toidu valmimisest siis lärmakalt ja värviliselt teada annab. Restoran nägi välja nii loomulik/looduslik. Me valisime laua, mille keskel kasvas ehtne oliivipuu. Iga laua peal olid mitu potti basiilikut, kust sai soovi korral siis lehti napsata + oliiviõli ning palsamiäädikas. Mina valisin Vitello Tonnato pizza ja Härra calzone. Härra oli väga rahul oma roaga ning kiitis, et lõpuks ometi calzone, mis läbi küpsenud. Minu pizza oli väga hea ja oleks olnud ka väga hea siis, kui vasikaliha asemel oleks olnud prosciutto crudo. Teine kord uuesti!

Oma uue nunnu kampsuniga :P

Selline oligi siis meie reis - business miksitud pleasure'iga. Hotelliga jäime äärmiselt rahule. Väljastpoolt ei tundugi nii armas, hubane ja viisakas olevat, kui see tegelikult on. Hea meelega läheksime sinna veel ja veel. Miks muidu on ta saanud reitinguks Hotelliveebis 8,49/10 ja booking.com'is 7,5/10. Ainus miinus, mida suudan välja tuua, on aknad. Need poolkuukujulised aknad, mis lasevad nii vähe valgust tuppa. Isegi keskpäeval oli tuba üpris pime. Positiivse nüansina tooks veel lisaks välja Viimsi ja Tallinna kesklinna vahelise ühistranspordi ühenduse. Härral oli väga mõnus ühe kindla bussiga iga hommik kesklinna koolitusele sõita. Bussipeatus asus hotellist kõigest paarisaja meetri kaugusel ning ühe tunni jooksul võis valida sõltuvalt kellaajast lausa 3-6 sõiduaja vahel.