Hei! Pole päris pikalt trehvanud! Mu elus on nii palju juhtunud, et pole lihtsalt aega leidnud, et siia sattuda. Nüüd poovin ennast uuesti kokku võtta ja blogilainele tagasi tüürida. Mõtted selleks hakkavad vaikselt koonduma ning näpud juba sügelevad!
Eelmisesse aastasse jääb päris mitu erakordset sündmust. Üks suurimaid on kindlasti poja sünd, mis pööras senise elukorralduse ikka täitsa pea peale. Meie elud on täis palju rohkem armastust ja lähedustunnet, kuid samal ajal on need ka kohati väga unetud ning ettearvamatud. See piiritu õnn, mida laps iga päev pakub, on lihtsalt uskumatu. Imeline on vaadata poja pidevat arengut ning uhkusega sellele kaasa elada.
Teine suurem sündmus on elukoha vahetus. Me unistasime Härraga juba aastaid oma kodust, kuid finantsiliselt oli see raskendatud kuni eelmise aasta suveni. Vana elukoht oli ennast täielikult ammendanud ning meile väga kitsaks jäänud. Lisaks muutus ühele rasedale viiendale korrusele vantsimine järjest vaevalisemaks. Lapse sünd kiirendas uue kodu otsinguid tunduvalt ning juhuste kokkulangemise tõttu saime lõpuks ühe imearmsa majaboksi omanikeks (tagahoovis on männid!!!). Hakkasime ka äärelinlasteks ning kolisime rohelusse lähemale. Hinges oleme olnud alati rohkem maa-tüüpi ning tundsime ennast paneelide vahel kammitsetuna. Nüüd on see läbi! Kassidele meeldib uus kodu väga. Rohkem ruumi, kus möllata!
Seeya soon!
