Hei-hei! No kohe ei jõua sünnipäevakuul blogima. Täitsa häbi kohe! Seletan seda ainult kaootilise ajakava ning laiskusega :). Aga ega midagi. Teen otsa lahti ja räägiks natukene oma sünnipäevast. Hea mälestus endale ning ebaoluline info teistele :P.

Sel aastal tegin suuri plaane sünnipäevaks, kuid nendest realiseerus ainult osaliselt kaunistuste osa. Eks üks põhjus oli see, et mingi hetk oli kindlaid tulijaid ainult 2, mis tõmbas motivatsiooni täitsa alla. Õnneks number tõusis ning ruumi jäi puudugi. Aga nende kaunistuste üle olen ka uhke, sest it's something! Inspiratsiooni sain Pinterest'ist. Seal on ikka meeletutes kogustes inspireerivaid postitusi. Kuid kindlasti ei tasu Pinterest'i jälgides asja planeerimine viimastele päevadele jätta. Eelkõige rahalises mõttes, sest Eestis on peodekoratsioonid kallid ning samas defitsiitsed. Mõistlik oleks asja hakata planeerima vähemalt kuu aega enne ja tellida kaunistused Aliexpress'ist või Ebay'st. Loomulikult on võimalik DIY teha, kuid see võtab aega ning algmaterjalid on vaja ikkagi osta, mis samuti ei ole odav lõbu. Lõpuks otsustasin ainult DIY kasuks, sest aeg kadus sõrmede vahelt ning 1 päevaga ei olnud isegi Eestist võimalik kindlalt enam midagi erilist tellida ning ihnuskoina ei soovinud ka suuri summasid välja käia.

Mis oli siis minu algne ettekujutus? Tahtsin midagi uhkemat ning ilusat. Näiteks eraldi siidi/krepp-paberiga dekoreeritud snäkilaud, pildistamissein koos lõbusate tarvikutega, "heelium"õhupallid, hõbedased lauatarvikud ning isetehtud pulgakoogid. Täitsa kobe unistus või mis. Õnneks jõudis reaalsus kohale üsna kiiresti ning seda kõike oli liiga palju meie pisikesse tuppa. Lõpuks valisin ainult dekoreeritud snäkilaua, tavalised õhupallid olid ka kuskil toa nurkades, hõbedastest tarvikutest olid esindatud ainult fooliumist liuad. Vähemalt midagi :P. 

Eraldi lisalauda ostma ei hakanud, vaid see oli täielik DIY. Hunniku arvutikastide peale oli pandud lihtsalt üks plaat, millele leidsin Sõbralt-sõbrale sekkarist kena beebiroosa tekikoti laudlinaks. Sobis imehästi ning Härra kinnitas ka niimoodi, et ümber ei kukuks. Tiger'ist haarasin kaasa punased südamekujulised confettid lauakaunistuseks ning roosade südametega tikud. Andis kohe palju juurde - ikkagi sõbrapäeva pidu! Normaalse hinnaga metalse läikega pastelsed õhupallid hankisin Rimist. Heleroosat ja -lillat ning hõbedast krepp-paberit otsisin kauem ning sain lõpuks Büroomaailmast. Nendest sai tehtud tutikud laua külge. Ühe pom-pomi tegin ka, kuid väga kena ei tulnud ning sellepärast lendas see ka toa teise nurka :). Roosad topsid, kahvlid ning taldrikud on Prismast. Hõbedased plastiknoad ning -kahvlid olid tegelikult Tiger'is ka olemas, kuid mingil X põhjusel jätsin ostmata. Lõpuks kahetsesin! Numberõhupallid põlgasin enda jaoks liiga kalliks (Karnevalipoes tk hind oli vist 8 ringis?). "Palju õnne" või "Congratulations" või "Happy birthday" õhupalle ei leidnudki :(. 

Kes on nõus kulutama rohkem, siis sellisest kiftist e-poest nagu fiestapood.com'ist on võimalik tellida igasuguseid ägedaid peoaksessuaare. Koduleht on neil kahjuks üpris aegunud/jama ning kogu tootevalikuga tutvumine võtab natukene kauem aega kui tahaks. 

Outfit pärineb Lindex'i ale osakonnast :P. Kleiti piidlesin juba selle poodi saabumisest alates, kuid 49 € oli sellise puise sünteetilise materjali kohta liiga palju küsitud. Õnneks on olemas allahindlused ning niimoodi rändasid minu juurde nii kleit kui ka kaelakee. Härra tellis sünnipäevaks spetsiaalse mandlijahust martsipanitordi, et ikka kõik külalised saaksid seda nautida. Pealegi on martsipanitordid minu vaieldamatud lemmikud! Me so happy!!!

Kahjuks ei ole minu telefoni kaamera kvaliteet see, mida sooviksin.

Valentinipäeval läksime Härraga linna peale õnne proovima, kas oleks võimalik kusagile armas pisikene lauake saada. Loomulikult ei olnud me reserveeringut teinud. Pärast paari luhtunud katset saime viimase laua YliCool'is. Olin soovinud juba mõnda aega sinna minna ning nüüd oligi võimalus. Kahel varasemal korral on see just siis suletud olnud, kui külastada olen soovinud. No on Murphy ikka! Parajasti on käimas ka Maitsev Tartu 2017 kampaania ning selle raames tellisimegi YliCooli eriväljaande, milles oli eelroaks õhuline linnumaksapasteet peediketšupi ja basiilikumajoneesiga, pearoaks mahlane lambakarree röstitud Peipsi sibula ja värviliste püreedega ning magustoiduks astelpaju tarretis laimivahu ja chilli-šokolaadi chipsiga. Pasteet oli imeliselt õhuline ning väga maitsev. Minu lambakarree oli ekstramaitsev, kuid kahjuks oli üks tükk tugevalt undercooked. Selle tüki andsin Härrale. Siiski oli tegu minu elu parima lambaga. Soovitan soojalt! Magustoidu poole pealt meeldis eelkõige roa täht - astelpaju tarretis, mis pakkus mitmekülgset maitsenaudingut. Chilli-šokolaadi chipsid olid minu jaoks liiga tšillised, kuid Härrale meeldisid. Pean endalegi üllatuseks (sest ma olen magustoitude fänn) nentima, et kaks esimest käiku olid minu jaoks palju tugevamad kui viimane. Neid sööks veelgi ning magustoidust võtaks ainult astelpaju tarretist, mis ainukesena päästis roa. YliCool'i endaga jäin väga rahule. Väga professionaalne teenindus

Tänan kõiki, kes leidsid aja, et mind sel tähtsal päeval meeles pidada ning külla tulla. Vahva fakt: sünnipäeva pidasin õigest päevast 3 päeva varem (sõbrapäev oli sel aastal ju teisipäeval!) ning tõelisel pidupäeval saime vahva uudise, et sõprade tütreke tahtis minuga ikka täiega ühtekas olla ning sündis täpselt samal päeval. Nüüd pidutseme koos.

Mäletan, et alles ma alustasin blogi ning olin üpris segaduses kust ja millest pihta hakata. Nüüd on sellest juba 3 aastat möödas. Aega lausa lendab! Alustasin innukalt ilublogijana ja lootsin kirjutada kõigest iluvaldkonda puudutavast, mis käe ulatusse satub. Üks põhjusi, miks kirjutama hakkasin, oli see, et internetis puudusid paljud arvustused just neist toodetest, mida sel hetkel otsisin. Elukaaslane ka ässitas tagan, et võiks ju proovida ja midagi enda jaoks huvitavat teha. Lisaks oli sel hetkel blogimaasikul tõusvaks täheks Pille-Riin blogist Genefic, kelle postitused lummasid mind siis ja lummavad ka praegu ning andsid palju inspiratsiooni ja sihi silme ette. Reaalsus on aga see, et läbi nende aastate olen avastanud, et sooviks rohkemast rääkida ning puudutaks oma jutuga ka teisi aspekte peale ainult ilu. Moest hoian kaarega eemale, seda soont pole kunagi olnud, kuid kõik ilus ja tore, mis minuga vahest juhtub, võiks ka siin kajastatud saada. 

Ilubloijate kokkutuleku tarbeks mõtlesin pikalt ja laialt, kes ma blogijana olen ning lõpuks sain ühe kokkuvõtliku iseloomustuse (mis asub ka blogi paremas ääres minu portree all):

Olen pisikene blogi, kes armastab poetada mõne sõna oma elust, kuid jutustada terve romaani erinevatest toodetes, mida igapäevaelus kohtan ning kasutan. Kaaslasteks ustavad kassipreilid Dio ning Hati-Knat, kes sel raskel teel meele ja keele selge ning rahulikuna hoiavad (või siis kõik tootepildid untsu tahavad keerata :)). Juttu tuleb nii aiast kui ka aiaaugust ehk ilutoodetest kuni smuutideni välja. Nimetame mind siis ebastandardseks elublogiks.

Blogi pidamisel on mul suhteliselt kõrged normid. Blogi peab olema visuaalselt lihtne ja ilus (nn Skandinaavia mõjutustega, kuid ei pruugi), pildid kvaliteetsed ning jutt sorav (vigadeta ja grammatiliselt korrektselt kirjutatud). Seda joont proovin ka oma blogis järgida. Vahest siin ja seal mõni apsakas sisse juhtub, kuid üleüldiselt loen kirjutisi enne ikka mitu korda läbi ning pilte töötlen pikalt, et nad enam-vähem normaalsed oleksid. Üks rõhk on kindlasti ka näidisfotodel ehk tegelikult selfidel, kus antud toodet kasutatud. Kaks ühes: saab rahuldada edevust ning näidata ka, mida antud tooted tegelikult teevad (või siis ei tee). 

Olen suhteliselt tagasihoidlik. Seega blogi pidamine on hea võimalus maailmale märku anda, et olen ka olemas. Tänan Teid kõiki, kes on märganud!!

Loosimises osalmiseks:

Heip! Nädal aega tagasi pidasin oma sünnipäeva. Vaikselt ning tagasihoidlikult (kuigi mulle meeldivad suured ning uhked peod). Sel korral langes sõbrapäev pühapäeva peale, kuid kes ikka pühapäeval pidu teeb. Ikka laupäeval! Härra oli nii armas ning tegi mulle ülikifti üllatuse - minu isikliku sünnipäevatordi :D!!! Nimi ja vanus olid ka puha peal (ei saanudki ennast nooremaks luisata). Ma olin niii õnnelik ning tänulik :)! Valentinipäeva tõttu on mul iga aasta olnud suhteliselt suur peavalu hea ja ilusa tordi leidmisega, sest noh need kõige paremad krabatakse alati kiiresti ära. Vahepeal leidsin Pere Leiva riiulitelt "Armastuse tordi", mis oli mitu aastat minu lemmik sünnipäevatort, kuid pärast pankrotti pole uut lemmikut leidnud. Eesti Leivatööstus teeb "Armastuse tordist" minivariante, kuid neid igale külalise osta ikka ei jõua :D.

Toidu poole pealt aitas mind välja Härra, kes on hakanud järjest muljetavaldamalt Itaalia köögist inspireeritud toitu valmistama. Lucky me ja külalised kiitsid! Pühapäeval käis minupoolne perekond ka ning siis pakutud pidualaua eest tänan Selveri kokkasid. Btw Selverist pärit juustu-singi kringel on imemaitsev! 

Pilte ei teinud peaaegu üldse. Aeg läks lihtsalt nii kiiresti ning järsku hakkasid esimesed külalised lahkuma. Loomulikult unustasin neile torti pakkuda. Siiamaani nii häbi. Õnneks kõik teised said seda ikka proovida :). Pühapäeval tõid külalised Eeva torti, mida ma polnud kunagi varem söönud. Selgus, et see on minu lemmiksefiirikorvikeste (Eesti Leivatööstuse omad, kus sefiiri all on moosi asemel hoopis kohupiim) suurem variant. Jeei! See oli niiiii hea :D! Magus, kuid hea.

Järgmisel aastal uuesti ;)!